Suur ja väike algustäht: asutused, organisatsioonid, struktuuriüksused ja allüksused

KVÜÕA rakendusuuringute keskus annab lisaks termininõule nõu ka keeleküsimusis. Nii laekuvate päringute kui Kaitseväe tekstide põhjal võib väita, et kaks enim probleeme põhjustavat õigekirjavaldkonda on suur ja väike algustäht ning kokku-lahku kirjutamine. Alljärgnevas keskendun neist esimesele, täpsemalt seekord asutuste ning nende struktuuriüksuste ja allüksuste [1] õigekirjale. Tuletan lühidalt meelde põhimõtted, millest ametlikus keelekasutuses lähtuda, ning toon näiteid Kaitseväes enim probleeme põhjustavate juhtude kohta.

Koolipõlvest mäletame kindlasti, et suure-väikse algustähe vahel valimisel on eesti keeles põhiküsimus, kas tegu on nime või nimetusega. Nimi kirjutatakse suurtähega, nimetus väiksega. Keeruliseks teeb olukorra seik, et eesti keeles on kohati kokkuleppeline, kas pidada keeleüksust nimeks või nimetuseks. Eesti õigekirjapõhimõtted käsitavad struktuuriüksusi nimetustena, mistõttu kirjutatakse need väikese algustähega, v.a neis sisalduvad nimed (vt tabel 1). Näiteks on Kalevi jalaväepataljon nimetus, kusjuures täiend Kalevi on nimi ja kirjutatakse seetõttu suurtähega. Samas on esimene jalaväebrigaad ka nimetus, ent kuna see ei sisalda nimesid, kirjutatakse mõlemad sõnad väiketähega.

Tabel 1. Nimi või nimetus?

Struktuuriüksusel on nimetus, mistõttu kirjutatakse see VÄIKETÄHEGA, v.a SELLES SISALDUVAD NIMED. Kui struktuuriüksuse nimetus EI SISALDA NIMESID, kirjutatakse see VÄIKETÄHTEDEGA.
Kalevi jalaväepataljon esimene jalaväebrigaad ~ 1. jalaväebrigaad
Viru jalaväepataljon teine jalaväebrigaad ~ 2. jalaväebrigaad
Kuperjanovi jalaväepataljon jalaväepataljon
Scoutspataljon vahipataljon
Ämari lennubaas lennubaas
Kaitseväe peastaap peastaap
NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent küberkaitsekoostöö keskus
Kaitseväe keskpolügoon keskpolügoon
Kaitseliidu Tallinna malev malev
Nõmme malevkond malevkond

Ametlikus tekstis, sh asjaajamiskeeles, on läbiva suurtähega asutuste ja organisatsioonide ametlikud nimekujud. Nii kirjutatakse suurtähega Kaitsevägi (organisatsiooni ametlik nimekuju; vrd kaitsevägi üldnimeliselt, viitavana relvajõududele) ja Kaitseliit (vrd mitteametlikus tekstis ja ajakirjanduses võimalik kaitseliit), samuti Kaitseministeerium (vrd üldnimelises kasutuses ja mitteametlikus tekstis kaitseministeerium). Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on käsitatav nimena, mistõttu on eelistatav selle kirjutamine läbiva suurtähega (vrd nt üldnimeline õppeasutus). Ülevaate suure-väikse algustähe sõltumisest kasutuskontekstist annab tabel 2.

Tabel 2. Algustähe õigekirja sõltumine kasutuskontekstist ja tähendusest

AMETLIKUS keelekasutuses
kirjutatakse asutuste ja organisatsioonide nimed SUURE ALGUSTÄHEGA.
MITTEAMETLIKUS kontekstis
ja üldnimelises kasutuses kirjutatakse asutused ja organisatsioonid VÄIKETÄHEGA.
Kaitsevägi kaitsevägi ~ Eesti kaitsevägi
Kaitseliit kaitseliit
Kaitsevägi ja Kaitseliit kaitsejõud
Kaitseministeerium kaitseministeerium
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused õppeasutus
Balti Kaitsekolledž kaitsekolledž ~ Balti kaitsekolledž

Eraldi tuleb peatuda sõnakujude Kaitsevägi ja Kaitseliit kirjutamisel. Alates 2009. aasta augustist on Kaitsevägi omaette valitsusasutus, mistõttu on asjaajamiskeeles ja organisatsioonile viitavana õige kasutada suurtähelist keelekuju. Ajakirjandusveergudel on sageli näha, et isegi kõrvuti esinedes kirjutatakse neist esimest väike-, teist suurtähega. Õigekirjapõhimõtete järgi on nende kirjutamismall siiski ühesugune: kas mõlemad suurtähega (ametlikus kontekstis, viitavana organisatsioonile) või väiketähelised (mitteametlikus kontekstis ja üldnimelises kasutuses). Kuna organisatsiooni registreeritud nimekuju on Kaitsevägi, ei kirjutata sellele ette täiendit Eesti. Viimase lisamine on kohane kontekstides, kus kõneldakse erinevate riikide relvajõududest, sh Eesti omadest, ent sel juhul kirjutatakse sõna kaitsevägi väiketähega. Niisiis on õige keelekuju Eesti kaitsevägi (vt tabel 2).

Endiselt tekitab probleeme sõna kaitsejõud kirjutamine, viitavana Kaitseväele ja Kaitseliidule. Küsitakse nii õigekirja kui ka selle kohta, kas taoline sõna on üldse olemas. Sõna iseenesest ei ole kuhugi kadunud ega saagi kuhugi kaduda, kuid terminina seda enam ei eksisteeri. Ametlikus tekstis tuleb seetõttu eelistada väljakirjutust: Kaitsevägi ja Kaitseliit.

Inglise keele eeskujul on ametitekstides peale tungimas suurtäht ka seal, kus selleks eesti keeles tarvidust pole. Nii on puhtakujulised nimetused ja kirjutatakse väikese algustähega ka

  • väeliigid (maavägi, merevägi, õhuvägi);
  • väeliikide staabid (mereväe staap, õhuväe staap);
  • relvaliikide koolid (pioneerikool, suurtükiväekool, õhutõrjekool);
  • teiste struktuuriüksuste nimetused, mis ei sisalda nimesid (staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon, luurekeskus, samuti toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, sõjaväepolitsei jt).

Nagu punktidest (b), (c) ja (d) näha, kirjutatakse asutuste ja organisatsioonide koosseisu kuuluvad struktuuriüksused (osakond, jaoskond, keskus, grupp jt) väikse algustähega. Kui nt KVÜÕA struktuuriüksuste nimetused õppeosakond, logistikaosakond, personalijaoskond ei tekita üldjuhul probleeme, siis eksitakse jätkuvalt selliste nimetustega nagu rakendusuuringute keskus, väljaõppevahendite keskus, täiendusõppe keskus, matkekeskus. Samal moel kirjutatakse väikese algustähega ka Kaitseliidu malevad ja malevkonnad, v.a neis sisalduvad nimed (Kaitseliidu Tallinna malev ~ Tallinna malev; Nõmme malevkond, vrd malevkond; vt tabel 1).

Erandlikult, ajaloolist traditsiooni järgides möönis sõjandusterminoloogia komisjon läbiva suurtähega kirjutatavana KVÜÕA koosseisu kuuluvate koolide nimetusi: Kõrgem Sõjakool, analoogia põhjal ka Lahingukool. Mõlema puhul on õige ka väiketäheline variant (kõrgem sõjakool, lahingukool).

Lisainfot suure-väikse algustähe õigekirja kohta saab Eesti Keele Instituudi koduleheküljelt (http://kn.eki.ee/). Kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud struktuuriüksuste nimetused kajastuvad osaliselt ka sõjandusterminoloogia andmebaasis Militerm (http://termin.eki.ee/militerm/).

[1] Edasises nimetan kaht viimast koondnimetusega struktuuriüksus, kuna siinses pole tarvidust neid eristada.

 

Reet Hendrikson, KVÜÕA rakendusuuringute keskus

15. mai 2018, Tartu