Täiendusõppe keskus

Täiendusõppe keskus on KVÜÕA struktuuriüksus, mis korraldab Kaitseväele vajalikke täienduskursusi.

Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.

Alla 60 EAP mahus toimuvat täiendusõpet reguleerivaks dokumendiks on KVÜÕA täiendusõppe eeskiri. Täiendusõppe eeskiri tugineb täiskasvanute koolituse seadusele, kaitseväeteenistuse seadusele, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse põhimäärusele ning teistele KVÜÕA täiendusõpet reguleerivatele õigusaktidele.

Üle 60 EAP mahus toimuvate täienduskursuste korraldamist ja õppetööd reguleerib KVÜÕA õppekorralduseeskiri (v.a reimmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, stipendium ja õppetoetus, õpingute lõpetamine ja lõpudokumendid).

Täiendusõppe õppe- ja/või ainekava alusel toimuvat õppetööd nimetatakse täienduskursuseks.

Täienduskursusel osalejaid nimetatakse kursuslasteks ning kursuslaste nimekirja arvatakse Kaitseväe Peastaabi või KVÜÕA ülema poolt.

Täiendusõppe alusdokumendiks on täiendusõppe õppekava, mis määrab kindlaks õpieesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe kestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, samuti õppeained, nende mahu ja lühikirjelduse (sh õppeainete õpieesmärgid ja -väljundid) ning hindamis- ja lõpetamistingimused.

Täienduskursused avatakse ja komplekteeritakse lähtuvalt Kaitseväe vajadustest.

Täienduskursused lõpetatakse ja lõputunnistused väljastatakse KVÜÕA ülema käskkirja alusel. Lõputunnistust ei väljastata kursuslasele, kelle osalemine täienduskursusel on katkestatud või kes ei ole mõnel muul põhjusel täitnud õppe- või ainekavas sätestatud kursuse lõpetamise tingimusi.

Õppetöö KVÜÕA täienduskursustel toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis vastavalt KVÜÕA õppekorralduseeskirjale.

Täiendusõppe keskuse allstruktuuriüksus on keelekeskus, mille ülesandeks on anda õppurile teadmised ja oskused enda korrektseks väljendamiseks nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Keeleõppe õppeained keskenduvad eesti keele ning võõrkeele (peamiselt inglise keele) õpetamisele lähtudes tänase ohvitseri töökeskkonnast, milles ta peab hakkama saama. Keeleõpet tõhustatakse uute õppemeetodite (sh e-õppe) rakendamise ning õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise abil. Sõjalise erialakeele õpetamine lõimub õppeasutuse teiste tegevusvaldkondadega.