Erinevat sõjateaduslikku kirjandust aastatest 1920-1940

“Strateegia”, Herbert Brede (1938)

„Strateegia“ on kogumik Kõrgemas Sõjakoolis aastatel 1937.-1938. läbiviidud strateegialastest loengutest. Loengute eesmärgiks oli autori sõnul mitte valmisoleva strateegilise materjali edasiandmine, kuna see on võimatu, vaid enese ettevalmistamine strateegiliseks mõtlemiseks. Samuti käsitleb teos ka sõjapidamise ajalugu ning analüüsib mõningaid ajaloolisi lahinguid.

„Ohvitser“, Jakob Sepp (1932)

Käesolev kirjutis sisaldab praktilisi näpunäiteid ja autori arvamusi ohvitseri käitumise, vormiriietuse, välimuse, suhete ning väärika teenistuse aluseks olevate väärtuste kohta. Teose eesmärgiks on anda edasi ohvitseriks olemise põhitõdesid ning teistest riikidest eeskuju võttes õpetada austusväärseks ohvitseriks olemist. Kirjutis on avaldatud 1933. aastal Tallinnas.

Jalavägi lahingus, eeskiri (1931)

Kaitsevägede staabi VI osakonna poolt 1931. aastal välja antud „Jalavägi lahingus“ on „Jalaväe eeskirja“ 2. osa. Eeskiri käsitleb jalaväe tähtsuse kohta lahingus, juhtimist ja sidet, pealetungi iseärasusi, kaitselahingu iseärasusi, jalaväe varustamist erinevate sõjaterminite kasutamist ja seletamist. Eeskirja eesmärgiks on anda terviklik pilt jalaväe lahingust.

„Kõrgem Sõjakool 1921-1931“

„Kõrgem Sõjakool 1921-1931“ on 1931. aastal Tallinnas välja antud kirjutis, mis annab kokkuvõtliku ajaloolise ülevaate Kõrgema Sõjakooli tegevusest aastatel 1921–1931 ning toob välja üksikuid selgitavaid artikleid ja pildikesi Sõjakooli juhtidest, õppejõududest ning õpilastest. Teos on pühendatud Kõrgema Sõjakooli 10. aastapäevale.

„Lahingueeskiri“ (1932)

„Lahingueeskiri“ on 1932. aaastal Kaitsevägede staabi VI osakonna poolt välja antud eeskiri, mis vaatleb lahingutegevust kõikide väeliikide koostöö seisukohalt, peamiselt brigaadi ja diviisi ning väeosa tegevuse piirides. Sealjuures annab eeskiri ühtlasi ka need üldised põhimõtted lahingutegevuse alal, mis on aluseks ka vähemate osade, üksikute väeliikide ja tagala asutiste tegevusele lahinguolukorras.

“Juhi otsus ja selle kujunemine”, Nikolai Reek (1932)

„Juhi otsus ja selle kujunemine“ on väljavõte 1927. aastal ilmunud ajakirjast „Sõdur“. Antud teose eesmärgiks on kergendada ohvitseridele praktiliste tööde sooritamist taktika alal. Kirjutis annab juhtidele näpunäiteid eesmärgipäraste ülesannete püstitamiseks, sooritamiseks ning analüüsimiseks. Samuti sisaldab antud teos ka erinevaid praktilisi ülesandeid, mida igaühel võimalus koos autoriga analüüsida.

„Sõjaajalooteaduse tähtsus ja sellele esitatavad nõuded Clausevitzi järgi“, Oskar Jalajas (1932)

Ajakirjas “Sõdur” 1932. aastal ilmunud artikkel sõjaajaloo tähtsusest.

„Väikeste üksuste lahing”, René Gerin (1928)

Prantsuse Kõrgema Sõjakooli õppejõu Commandant René Gerin’i töö annab põhjaliku ja üksikasjalise ülevaate „konkreetsete ülesannete meetodist” ja tema iseäraldustest. Ühtlasi näitab töö kujukalt ja konkreetselt, kuidas seda meetodit kasutada tegeliku õppetöö läbiviimisel. Kõik töös leiduvad ülesanded ei ole mitte teoreetiliselt autoripoolt lahendatud, vaid nad on läbi töötatud tegeliku õppetöö juures prantsuse sõjaväe juhtidega. Viimane asjaolu annab Commandant Gerin’i tööle ja seal esile toodud metoodilistele põhimõtetele erilise väärtuse.

„Sõjakunsti evolutsioon”, Richard Tomberg (1931)

Antud kirjutis on konspekt kolonel Richard Tombergi loengutest Kõrgemas Sõjakoolis, mille on 1931. aastal kokku seadnud kapten Mart Haber. Käesolev ettekanne ei ole autori sõnul põhjalik uuring sõjakunsti-evolutsioonist, vaid rohkem teaduslik ekskursioon sellesse suurde ajaloomuuseumi. Selle ekskursiooni eesmärgiks on anda ülevaade “muuseumist”, kui tervikust, et igaüks hiljem, keda asi huvitab, võiks jätkata iseseisvalt “muuseumi” ühe või teise osa uurimist. Ühtlasi tutvustab autor lugejad sõjaajaloo uurimismeetoditega, materjali, selle hindamise ja sõjaajalooliste tööde tegemisega.

„Riigikaitse ja selle tegurid kaasajal“, Herbert Raidna (1939)

„Riigikaitse ja selle tegurid kaasajal“ on 1939. aastal Tartus avaldatud kirjutis mis käsitleb peamiselt selliseid probleeme nagu riigi sõjaline võime, sõja ning majanduse seosed ning riigi potentsiaalsete jõudude rakendamine ja mobiliseerimine. Lisaks analüüsib ja seletab autor ka mõisteid „totaalne kaitse“ ning „totaalne sõda“.

„Suurtükivägi – tema otstarve, omadused ja ülesanded“ (1925)

„Suurtükivägi“ on 1925. aastal Kaitsevägede kindralstaabi VI osakonna poolt väljaantud kirjutis tutvustamaks suurtükiväe omadusi, ostarvet ja ülesandeid. Tutvustuses on kirjeldatud näiteks tolleaegseid suurtükkide ja mürskude tüüpe, suurtükiväe pealiike, väe liikumist ning palju muudki huvitavat selle relvaliigi kohta.