Ajalugu

Sõjakoolist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusteni – Eesti sõjandushariduse ajalugu

Eesti rahvuslik Sõjakool loodi 3. aprillil 1919. aastal tollase sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel (käskkiri nooremohvitseride ettevalmistamiseks Eesti Vabariigis). Õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtüki-teadust ja võimlemist. Esimesed Sõjakooli kursused kestsid 4 kuud. Kursuse eduka lõpetamise järel ülendati kadetid lipniku auastmesse.

1921. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassis, kuhu võeti kuueklassilise haridusega noormehi, õpetati peale sõjaliste õppeainete ka gümnaasiumiaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast reservohvitseride kursust.

1923. aasta 29. augustil sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid Sõjakool, Kõrgem Sõjakool (kindralstaabi kursus) ja Allohvitseride Kool. 1928. aastal välja antud “Ohvitseride ettevalmistuse seadlus” seadis ohvitseride ettevalmistamise Sõjakoolis uutele alustele. Koolis töötasid aspirantide klass ning kadettide noorem ja vanem klass. Aspirantide klassis valmistati ette reservohvitsere, kadettide klassis kaadriohvitsere.

Suure murrangu kaadriohvitseride ettevalmistusse tõi 23. oktoobril 1935. aastal riigivanema poolt välja antud “Väeliigi ohvitseride ettevalmistamise seadus”. Selle alusel hakati kõiki ohvitsere, v.a lennuväe reservohvitserid, ette valmistama Sõjakooli aspirantide ja ohvitseride klassides. Aspirantide klassis õppijad said reservohvitseri ettevalmistuse, ohvitseride klassis aga anti aspirantide klassi lõpetanutele kaadriohvitseri ettevalmistus.
1940. aasta sügisel reorganiseeriti Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused Punaarmee jalaväe kooliks.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal alustati nooremohvitseride ettevalmistamist kaitseväe ja piirivalve tarbeks kaitseväe ohvitseride kursusel ja haridusministeeriumi haldusalas olevas Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledžis. 1993. aastal nimetati Eesti Sisekaitse Akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, mis omakorda nimetati 4. juunil 1998. aastal Sisekaitse-akadeemiaks.

Vabariigi Valitsuse 1998. aasta 17. märtsi määrusega moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.