Ajalugu

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ajalugu

Eesti rahvuslik Sõjakool loodi 3. aprillil 1919. aastal tollase sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel (käskkiri nooremohvitseride ettevalmistamiseks Eesti Vabariigis). Õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtüki-teadust ja võimlemist. Esimesed Sõjakooli kursused kestsid 4 kuud. Kursuse eduka lõpetamise järel ülendati kadetid lipniku auastmesse.

1921. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassis, kuhu võeti kuueklassilise haridusega noormehi, õpetati peale sõjaliste õppeainete ka gümnaasiumiaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast reservohvitseride kursust.

1923. aasta 29. augustil sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid Sõjakool, Kõrgem Sõjakool (kindralstaabi kursus) ja Allohvitseride Kool. 1928. aastal välja antud “Ohvitseride ettevalmistuse seadlus” seadis ohvitseride ettevalmistamise Sõjakoolis uutele alustele. Koolis töötasid aspirantide klass ning kadettide noorem ja vanem klass. Aspirantide klassis valmistati ette reservohvitsere, kadettide klassis kaadriohvitsere.

Suure murrangu kaadriohvitseride ettevalmistusse tõi 23. oktoobril 1935. aastal riigivanema poolt välja antud “Väeliigi ohvitseride ettevalmistamise seadus”. Selle alusel hakati kõiki ohvitsere, v.a lennuväe reservohvitserid, ette valmistama Sõjakooli aspirantide ja ohvitseride klassides. Aspirantide klassis õppijad said reservohvitseri ettevalmistuse, ohvitseride klassis aga anti aspirantide klassi lõpetanutele kaadriohvitseri ettevalmistus. 1940. aasta sügisel reorganiseeriti Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused Punaarmee jalaväe kooliks.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal alustati nooremohvitseride ettevalmistamist kaitseväe ja piirivalve tarbeks kaitseväe ohvitseride kursusel ja haridusministeeriumi haldusalas olevas Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledžis. 1993. aastal nimetati Eesti Sisekaitse Akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, mis omakorda nimetati 4. juunil 1998. aastal Sisekaitse-akadeemiaks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) taasloodi Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe Pea-staabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil.  KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Alates 1998. aastast andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusted väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekõrgharidusõpet, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitseväes esmajärjekorras rühmaülematena. Õppe nominaalkestvus oli 3,5 aastat ning see koosnes üld-ja põhiõppeainete blokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktika-alaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – diplomiõppe õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka pataljoni tasemel. Õppe kestvuseks oli samuti 3,5 aastat ning õppekava kogumahuks 151 ainepunkti. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ning õppekava oli ellu kutsutud nö juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 1998-1999 tegutses KVÜÕA Tallinnas Eesti Riigikaitseakadeemia territooriumil kuni ületoomiseni Tartusse 1999. aasta sügisel.

KVÜÕA korraldas aastatel 2001–2002 Soome abiga logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003–2004 logistika, suurtükiväe ja õhutõrje eriala kursuste korraldamisel.

2003. aastal otsustas KVÜÕA liituda Bologna kõrgharidussüsteemiga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 käskkirjaga ning selle õppekava alusel alustati väljaõpet 2004. aastast. Samast aastast õpetati Eestis kõiki juba kõiki erialasid mida varasemalt õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes.

Rakenduskõrgkooli seaduse alusel avaldas 21.07.2005 Vabariigi Valitus korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe. Esimene magistriõppe ehk keskastmekurus KVÜÕAs alustas 2005. aasta septembris.

2006. aastal sai KVÜÕA esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistriõppele (tingimisi selle tõttu, kuna esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).

Aastal 2008 avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ning 2011. aastal ka mereväeohvitseridele.

2008-2009 alustati KVÜÕAs õppekavade muutmist väljundipõhiseks,  mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu Sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle-Euroopaliselt tuntud õpirändeprogrammist Erasmus, mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕAle omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõudusid.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕAl tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisele, rakendada  mentorlust ja VÕTAt (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada õppekavasid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

2010. aastal liideti õppeasutustega Lahingukool.

2010. aastal alustas esimene Nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus varasemalt kõrghariduse omandatutele. Nooremohvitseride kursustele võeti õppureid vastu kuni 2013. aastani.

Eksternõppega alustati KVÜÕAs 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes. Samal aastal viidi läbi üleminekuhindamine, mil hinnati kõrgkoole üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/ erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ning magistriõpe) andva õppeasutusena.

2011. aastal sõlmisid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Eesti Mereakadeemia koostöölepingu, mille kohaselt hakkab mereakadeemia õpetama sõjakooli mereväe õppesuunal merendusalaseid aineid.

2012. aasta

  • sõlmisid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Austria Theresani sõjaväeakadeemia koostöökokkuleppe. Koostöökokkulepe tugineb 2008. aastal Euroopa Liidu riikide kaitseministrite poolt allkirjastatud nö sõjaväelise Erasmuse raamleppele, mis on inspireeritud akadeemilise Erasmuse programmist ning teeb võimalikuks Bologna haridussüsteemiga liitunud Euroopa Liidu liikmesriikide
  • allkirjastasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool sõja- ja katastroofmeditsiini alase õppe läbiviimiseks koostöölepingu. Leping hõlmab lisaks õppetöö korraldamisele ka lõputööde juhendamist ja retsenseerimist ning teadustööd. Lepingu kohaselt oli sõja-ja katastroofmeditsiini kursust võimalik läbida esialgselt valikainena, alates 2014. aastast on see õppeaine õe ja ämmaemanda põhiõppe üliõpilastele kohustuslik.
  • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused pälvisid kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmi Primus tunnustuse 2011. aasta parimate saavutuste konkursil õppekavaarenduse edulugude koostöö ja aasta õppiva õppejõu kategooriates. Tunnustuse õppekavaarenduse valdkonnas tõi õppeasutustele ligi poolteist aastat väldanud protsess, mille käigus mindi üle väljundipõhistele ainekavadele.

2013. aasta

  • annetas Eesti Reservohvitseride Kogu Kaitseväe ühendatud õppeasutustele lipu, mis valmistati II maailmasõjaeelsete kavandite järgi. Õppeasutuste lipp on sarnaselt väeosade lippudele au ja ühtekuuluvuse sümbol.
  • peeti KVÜÕA´s esimest korda kaitseväe teaduspäeva, et tutvustada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostööpartneritele, õppuritele ja õppejõududele ning teiste struktuuriüksuste kaitseväelastele kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

2014. aasta

  • allkirjastasid Kaitseväe ühendatud õppeasutused, Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikool, kaitsevägi ja kaitseministeerium sõjatehnoloogia-alase pädevuse arendamise koostöölepingu. Koostööleping puudutas tehnoloogiavaldkonda, mis on üks seitsmest kaitsealasest teadus- ja arendustegevuse valdkonnast. Lepingu eesmärk oli teha koostööd õpetamise ning teadus- ja arendustegevuse vallas, seehulgas kaitseväe üldise tehnoloogia-alase teadlikkuse tõstmine, vajalike pädevuste välja arendamine kaitseväes ja ülikoolides, vastastikune toetus ekspertide näol ning sõjatehnoloogia kui valdkonna populariseerimine.
  • sõlmisid Poola Õhuväe Akadeemia ja KVÜÕA kõrgkoolide vahelise koostöölepingu. Lepingu alusel hakkasid toimima õpilasvahetused, mille käigus sõjakooli õhuväeohvitseri eriala kadetid said oma õppe lõpus käia praktikal Poola õhuväe akadeemias. Samuti hakkavad Poola õhuväe kadetid käima KVÜÕAs õppimas.
  • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused liitusid Erasmus+ programmiga, mis annab kõrgkoolile suuremad võimalused leida rahvusvahelisi partnereid ning õppejõududel ja õppuritel võimalused ennast Euroopa riikide kõrgkoolides täiendada.
  • avati Võrus uue kasarmu- ja õppehoone, mida hakkas kasutama Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool. Kolmekorruselises hoones on 250 majutuskohta, 13 moodsate õppevahenditega varustatud õppeklassi ja töökohad 32 kaitseväelasele. Uue hoone asukoht on Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil, kus lahingukooli jaoks on olemas kaitseväe moodsaim taristu: söökla, varustuslaod, sportimisvõimalused, laatsaret ja töökojad tehnika hooldamiseks. Lahingukool asus seni Võru külje all Meegomäel nõukogudeaegsetes hoonetes, mis olid amortiseerunud ega vastanud õppeasutuse vajadustele, hoonetes polnud piisavalt õppeklasse ning majutusruumid jäid õppuritele kitsaks.
  • lõpetas KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli esimene kursus Eestis koolitatud mereväeohvitsere.
  • Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused seitsmeks aastaks kõrvaltingimustega teadus- ja arendustegevuse osas.

2015. aasta

  • korraldasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused esimese sõjatehnoloogia konverentsi, mis tõi kokku relvaliikide arendamisega tegelevad spetsialistid. Konverentsist võtsid osa eksperdid Eesti ülikoolidest, Eesti Kaitsetööstuse Liidust ning kaitseväest. Konverentsi eesmärk oli edendada kestvat koostööd lahenduste otsimiseks, leidmiseks ja rakendamiseks ning anda osalejatele ülevaade sellest, millises arengujärgus on kaitsevägi ja koostööpartnerid hetkel oma tehnoloogilise teadus- ja arendustöö ning võimearenduste vajaduste lõimimisel.
  • Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu omistas kaitseväe ühendatud õppeasutustele EKKA kvaliteedimärgi.

2016. aasta

  • Haridus- ja teadusministeerium võttis vastu kaitseminister Hannes Hanso ettepaneku määratleda sõjateadus ja sõjatehnoloogia iseseisva teadus- ja arendustegevuse valdkonnana.