Mentorlus

KVÜÕA mentorlussüsteem, millele pandi alus juba 2009. aastal ja mille põhimõtted kinnitati 2011. aastal, on mõeldud KVÜÕAs õppetööd alustavatele ja/või rohkem kui aasta õppetööst eemal olnud õppejõududele.

Mentorluse eesmärgid on:

  • toetada KVÜÕA arengut;
  • toetada õppejõudude arengut;
  • tõhustada õppetööd;
  • aidata kaasa uue õppejõu kohanemisele töökeskkonnaga.

KVÜÕAs on põhiline mentorlusvorm mentorlus paarides, kus osapoolteks on mentor ja mentee. Kuna KVÜÕAs on praegu koolituse saanud viis mentorit, kellest neli tegeleb mentorlusega aktiivselt (KVÜÕA mentorite kogu), siis ühel mentoril võib olla ka mitu menteed. Samas on mentorlussuhe iga menteega individuaalne.

Uuele (sh taasalustavale) õppejõule on mentori valimine kohustuslik. Mentorlussuhte kestus on vähemalt üks aasta. Igal õppejõul on võimalik valida endale sobivaim mentor. Kuna tegemist on kaitseväelise asutusega, siis eelistatuim mentorlussuhte vorm on mentorlus tsiviil- ja militaarvaldkonna õppejõu vahel.

KVÜÕA mentorite kogu korraldab ka mentorite ja menteede perioodilisi kokkusaamisi. Nende eesmärgiks on vahetada kogemusi, arutleda tekkinud probleemide üle ja leida koos lahendusi.

Mentorlussüsteem KVÜÕAs

KVÜÕA mentorluse ettekande abstrakt PRIMUSE kõrghariduse kvaliteedi arendamise konverentsilt „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”, mis toimus 2013. aasta jaanuaris.

Mentorid:

 

Svetlana Ganina Mentorite kogu koordinaator, KVÜÕA didaktika arendusjuht

Annika Timpka KVÜÕA Lahingukool, Inglise keele õpetaja

Aarne Ermus Organisatsioonijuhtimise lektor

Aigi Piirimees Keelekeskuse õpetaja

Erkki Roosnurm Kõrgema Sõjakooli ülem

Inga Karton Sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetooli dotsent

Juhan Aus Sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetooli lektor

Katri Sirkel Keelekeskuse lektor

Katri Kütt Kvaliteedispetsialist

Maia Boltovsky Keelekeskuse juhataja-lektor

Mario Lementa Taktika õppetooli lektor

Raul Kadaste Kõrgema Sõjakooli kursuseülem

Tanel Otsus Õppeosakonna planeerimisjaoskonna allohvitser