1.      Üldist

Kaastöö esitatakse elektrooniliselt (reavahega 1,5).

Esimesele leheküljele märgitakse artikli täielik pealkiri ning autori ees- ja perekonnanimi. Artikli lõppu lisatakse autori nimi koos auastme- või tiitlinimetusega, tema teaduskraad ja ametinimetus.

Nt: Kapten Joonas Joonlaud (MSc), KVÜÕA taktika õppetooli lektor

2.      lühendid

Vähem tuntud lühendid seletatakse nende esmakordsel mainimisel lahti, samuti pikemad nimetused, mida hakatakse kasutama lühemal kujul.

Nt: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS), rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (edaspidi Viini konventsioon).

Üldtuntud lühendeid lahti seletada pole vaja.

Nt: dets, kpt, ÜRO.

Lühendite järele üldjuhul punkti ei panda, v.a võõrkeelsed lühendid.

Nt: prof, saj, lk; ibid., p. (page), pp. (pages), s. (sivu), S. (Seite).

3.      kursiivkiri ja jutumärgid

Kursiivkirja pannakse mõisted ja tsitaatsõnad, samuti pikemad tsitaadid (vt järgmine punkt).

Nt: mõiste vaimsed testid; ad hoc, bellum iustum

Võõrkeelseid nimesid kursiivi ei panda, samuti mitte võõrkeelsest nimest või nimetusest moodustatud akronüüme.

Nt: Wehrmacht, ajaleht Universitas Tartuensis; ENDC, NATO

Jutumärkidesse pannakse pealkirjad. Pealkirjamalli järgi (s.t jutumärkides ja esisuurtähega) kirjutatakse

1) teosed, sarjad, dokumendid (v.a puhtakujulised nimetused), rubriigid jms (kontserdisari “XIX sajandi heliloojad”, vaip “Valged lilled”, rubriik “Aktuaalne kaamera”);

2) pealkirjalaadsed ürituste nimed (nt konverents “Balti riigid Euroopa koostöös”);

3) taimesordid (nt õunasort “Eesti pirn”, kartul “Jõgeva kollane”).

NB! Ajalehed-ajakirjad kirjutatakse läbiva suurtähega ja neid jutumärkidesse ei panda.

4.      tsiteerimine

Lühemad tsitaadid pannakse jutumärkidesse, pikemad tsitaadid esitatakse üldjuhul eraldi lõiguna kursiivis. Tsitaadist väljajäetud osa asendatakse kolme punktiga, mis pannakse kaldkriipsude vahele. Kui suur täht muudetakse väikeseks või vastupidi, pannakse see nurksulgudesse. Samuti pannakse nurksulgudesse asendatud või lisatud sõnad ja tähed. Tsitaat esitatakse originaalkujul isegi siis, kui see sisaldab vigu. Sel juhul võib vea markeerimiseks kasutada tähist [sic!].

• Arnold Ehrhardt väljendab seda nii: „Tema [Augustinuse] usk, et kirik saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku /.../ poliitiliseks organiks.“

• Viimase võimaluse välistas kolonel Reek oma kirjas sõjavägede staabiülemale järsul toonil:

Sõjavägi vajab mitte ainult tehnikerisi, vaid "tehnilisi ohvitserisi" – tubleid sõjamehi, kes hästi füüsiliselt ja vaimliselt väljaarenenud, sõjaliselt ettevalmistud, distsiplineeritud ning omavad tehnika teadmisi, mõistmisega neid teadmisi kohastada sõjapidamiseks ja sõja instrumentide tehniliseks arenemiseks ja korras-hoidmiseks. Sarnast ettevalmistust pole veel ükski tehnikum andnud, ei usu et meie omagi suudab seda teha.

5.      viitamine

Üldist

Üldjuhul kasutatakse joonealust viitamist. Kui viidatakse lausele või pikemale tekstilõigule, järgneb viitenumber kirjavahemärgile. Kui viidatakse lause lõpus olevale sõnale või fraasile, järgneb viitenumbrile punkt.

Kui artiklis viidatakse korduvalt ühele ja samale allikale, vormistatakse viide järgmiselt.

• Huntington, S. P. 2001. The Religious Factor in World Politics. – Religion und Politik. D. Ruloff. Ed. Zürich: Rüegger, p. 147. [Edaspidi Huntington 2001]

Edaspidi viidatakse sellele allikale autori perekonnanime, teose ilmumisaasta ja viidatud leheküljenumbri järgi.

• Huntington 2001, p. 148.

Kui viidatakse eelmisele allikale, kasutatakse ladinakeelset lühendit ibid.

• Ibid., lk 202.

5.2.            Näiteid joonealuste viidete kohta

a) raamat:

Weithman, P. J. 2002. Religion and the Obligations of Citizenship. Cambridge: Cambridge University Press, p. 4.

b) artikkel:

Atkinson. H. A. 1932. Religion as a Cause of War. – The Causes of War: Economic, Industrial, Racial, Religious, Scientific, and Political. A. Porritt. Ed. London: Macmillan, pp. 114–118.

Fairbanks, C. H. Jr. 1995. The Postcommunist Wars. – Journal of Democracy, Vol. 6, No. 4., October, p. 36.

c) Interneti-allikas:

Noeth, R. J; Volkov, B. B. 2005. Evaluating the Effectiveness of Technology in our Schools. – ACT Policy Report. ACT. 02 November.

<http://www.act.org/path/policy/reports/index.html>, (20.02.2006).

Interneti-aadressile lisatakse sulgudes ka kuupäev, mil info on Internetist võetud.

Kõik viidatud allikad esitatakse veel kord artikli lõpus olevas kirjanduse nimekirjas.