Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) antav kõrgharidus on rakendusliku suunaga, kuid samas väga mitmekülgne. Õppetöö läbiviimisesse on kaasatud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste Eesti ülikoolide õppejõud. KVÜÕA lõpetajaid võib kohata teenimas erinevatel ametikohtadel Eesti Kaitseväes, Kaitseliidus, Piirivalveametis  ja Päästeametis.

Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnanti auastme. Põhikursus on samas ka ohvitseri väljaõppe esimene etapp. 

KVÜÕA sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekava koosneb neljast suuremast osast – alus- ja suunaõppe moodulist, erialamoodulist ja praktikast. Alus- ja suunaõppes antakse lisaks sõjaväelistele distsipliinidele kadettidele ülevaade humanitaar- ja sotsiaalteadustest, loodus- ja täppisteadustest ning strateegia valdkonnast. Keeleõppega tegeleb selleks spetsiaalselt loodud   struktuuriallüksus – Keelekeskus. Pärast alus- ja suunaõppe läbimist on tulevastel ohvitseridel võimalik õpinguid jätkata juba spetsiifilistel sõjaväelistel õppesuundadel,  nagu jalaväe, logistika, side, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje ja piirivalve erialal. Rakenduskõrghariduse omandamist tõendava diplomi saamiseks on samuti vaja läbida teenistuspraktika Eesti kaitseväe allüksuses ja kirjutada lõputöö.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes omandatav sõjaväelise kõrghariduse I aste võimaldab täita rühma- ja kompanii-/patareiülema ülesandeid (vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale) nii rahu- kui ka sõjaajal.

Peale mõneaastast teenistust on õppuritel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, mis on ühtlasi sõjaväelise kõrghariduse teine aste.