KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE

KÕRGEMA SÕJAKOOLI

K A D E T I K O G U   P Õ H I K I R I

ÜLDSÄTTED

1.    Kadetikogu täielik nimetus on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (edaspidi KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu (edaspidi Kadetikogu).

2.    Kadetikogu moodustavad kõik Kõrgema Sõjakooli (edaspidi KSK) põhikursuste nimekirja arvatud õppurid ( edaspidi kadetid ).

3.      Kadetikogu esindab ja juhib demokraatlikult valitud KSK kadettide esindus (edaspidi   juhatus).

4.    Kadetikogu osaleb aktiivselt õppeasutuste siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel läbi valitud esindajate.

5.    Kadetikogu juhindub oma tegevuses „Rakenduskõrgkooli seadusest“, „Kaitseväe- teenistuse seadusest“,  Kaitseväe määrustikest, KVÜÕA põhimäärusest ja kodukorrast, KSK põhimäärusest ja sisekorraeeskirjast, Õppurkonna põhikirjast, ning teistest õigusaktidest ja kaitseväe regulatsioonidest.

6.    Kadetikogu põhikiri (edaspidi põhikiri) sätestab Kadetikogu

6.1.    liikmete õigused, kohustused ja vastutuse;

6.2.    esindusorgani moodustamise korra, ülesanded, õigused, kohustused ja töökorra; 

6.3.    aruandluse ja kontrolli põhimõtted;

KADETIKOGU

7.    Kadetikogu eesmärgiks on Kõrgemas Sõjakoolis õppivate kadettide ohvitserikutseks vajalike omaduste arendamine, Eesti Vabariigile ustava ja laia silmaringiga ohvitserkonna ettevalmistamine, õppurkonna teenistusvälise ühistegevuse korraldamine ja kadettide huvide ning õiguste eest seismine.

8.    Eesmärkide saavutamiseks teeb Kadetikogu ja selle juhatus aktiivselt tööd, et arendada õppurkonna ühtekuuluvustunnet ning kujundada ja järgida KSK traditsioone.

9.    Kadetikogu õigused:

9.1.    moodustada juhatuse otsusel teiste rakenduskõrgkoolide ja avalik- õiguslike ülikoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

9.2.      astuda juhatuse otsusel vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

9.3.    välja anda Kadetikogu rinnamärki „Kadetitäht“ ja kasutada Kadetikogu   sümbolit  ( Kaitseväe juhataja käskkiri 11.november 2005 nr.236 ).

KSK KADETIKOGU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

10.  KSK kadetikogu liikmel on õigus:

10.1.     kandideerida juhatuse valimistel;

10.2.    valida juhatuse liikmeid;

10.3.    saada teavet juhatuse töö kohta;

10.4.    võtta osa juhatuse koosolekutest juhul, kui koosolekut ei ole kuulutatud kinniseks;

10.5.    teha ettepanekuid juhatuse tegevuse tõhustamiseks;

10.6.    osaleda juhatuse korraldatavatel Kadetikogu üritustel;

10.7.    algatada ja korraldada üritusi ning teostada projekte koostöös KSK juhtkonnaga;

10.8.    teha juhatusele ettepanek Kadetikogu põhikirja muutmiseks, kui muutmisettepanekut toetab vähemalt üks viiendik KSK kadettidest;

10.9.    nõuda juhatuse erakorraliste valimiste väljakuulutamist, kui seda toetab vähemalt üks viiendik KSK kadettidest;

10.10.    esitada KVÜÕA ülemale põhjendatud kaebus KVÜÕA õppejõu kohta, järgides sealjuures kaitseväe korda ja õigusakte;

10.11.    kasutada heaperemehelikult KSK-le antud vara ja inventari;

10.12.    saada KVÜÕA-lt õppekorraldusalast teavet;

10.13.    kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi.

11.  KSK Kadetikogu liige on kohustatud

11.1.    järgima käesolevat põhikirja, juhatuse otsuseid ja juhiseid;

11.2.    järgima kaitseväe distsipliini;

11.3.    järgima KVÜÕA põhimäärust ja teisi KVÜÕA normdokumente;

11.4.    täitma õppekava nõudeid ja sooritama määratud tähtajaks kõik õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused vastavalt õppekorralduseeskirjale;

11.5.    täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgemate ülemate poolt antud käske.

12.    Kadetikogu liikmed jagunevad noorkadettideks, kadettideks ja kadett-vanemateks.

12.1.    Noorkadeti staatus on õppuril kooli astudes. Õppur omab noorkadeti staatust kuni kadetivande andmiseni.

12.2.    Kadeti staatus on igal põhikursusel oleval õppuril.

12.3.    Kadett-vanemad põhikursustel on kadett-seersandid ja kadett-veebel.

12.4.    Kadett-vanemate ülesanded, õigused ja kohustused kinnitab KSK ülem KSK kodukorras. 

12.5.    Kadett-veebel on kõigi kadetikursuste kadett-vanem, kes hoolitseb kadettide ühtekuuluvustunde ja kadetikursuste omavahelise määrustikupärase läbisaamise eest. Kui kadett-veebel ei saa mingil põhjusel täita talle määratud  ülesandeid, nimetab ta oma kohuseid täitma vanima kohal oleva kadett-seersandi.

12.6.    Kadett-seersandid on kadetikursuste kadett-vanemad, kes täidavad oma ja noorema kadetikursuse jaoülema kohustusi.

12.7.    Kadett-veebli aunimetus antakse igal õppeaastal detsembris.

12.8.    Kadett-seersandi aunimetus võidakse anda

-         Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril;

-         Kõrgema Sõjakooli aastapäeval, 3. aprillil;

-         võidupühal, 23. juunil;

-         1. septembri rivistusel;

-         erandkorras KSK ülema poolt määratud päeval. 

KSK KADETIKOGU JUHATUSE VALIMINE

13.    Kadetikogu juhatuse ja juhatuse esimehe valimised toimuvad vastavalt juhatuse kinnitatud valimiseeskirjale.

14.    Muudatused valimiseeskirja viiakse sisse juhatuse  kahekolmandikulise häälteenamusega.

KSK  KADETIKOGU JUHATUS

15.    Kadetikogu juhatust juhib esimees.

16.    Juhatus on seitsmeliikmeline.

17.    Juhatuse volitused antakse üle kuu aja jooksul pärast valimispäeva, erakorraliste valimiste puhul 14 päeva pärast uue juhatuse valimisi.

18.    Juhatuse volitused kehtivad kuni uue juhatuse volituste alguseni.

19.    Juhatuse liikmete tegevust reguleerib täpsemalt käesolev põhikiri.

20.    Juhatuse ülesanne on Kadetikogu esindamine nii KVÜÕA-s kui väljaspool seda oma pädevuse piires vastavalt KVÜÕA-s kehtestatud korrale.

21.    Juhatuse pädevusse kuuluvad kõik Kadetikogu puudutavad küsimused.

22.    Juhatusel on õigus saada informatsiooni õppejõudude, nende poolt antud ainete tagasiside kohta, õppekvaliteedi parandamise kohta.

23.    Juhatuse ülesanded on:

23.1.    valmistada ette juhatuse koosolekud;

23.2.    korraldada juhatuse kasutuses oleva vara valdamist ja kasutamist KVÜÕA poolt kehtestatud korras;

23.3.    kasutada Kadetikogu liikmemakse juhatuse kehtestatud korras koos vastavasisulise aruandlusepidamisega;

23.4.     Kadetikogu elu korraldamine;

23.5.     kadettide huvide ja õiguste kaitsmine;

23.6.    Kadetikogu esindamine teiste rakenduskõrgkoolide ja avalik-õiguslike            ülikoolide üliõpilaskondadega sõlmitud liitudes ja organisatsioonides õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

23.7.    Kadetikogu traditsioonide kujundamine, järgimine ja elushoidmine;

23.8.    Kadetikogu eesmärkide saavutamiseks vajaliku ainelise aluse loomine ja selle kasutamine;

23.9.     Kadetikogu informeerimine oma tegevusest;

23.10.    muud Kadetikogu eesmärkidega kooskõlas olevad ülesanded;

23.11.    KVÜÕA ülema või KSK ülema korraldusega võib juhatusele anda täiendavaid ülesandeid.

24.    Juhatuse õigused:

24.1.    esitada KVÜÕA ülemale kinnitamiseks Kadetikogu poolt vastu võetud põhikiri või selle muudatused;  

24.2.    võtta vastu ning muuta juhatuse valimiseeskirja ja töökorda kahekolmandikulise häälteenamusega;

24.3.    kuulutada välja juhatuse korralisi ja erakorralisi valimisi;

24.4.    kinnitada valimistoimkond;

24.5.    moodustada ja kujundada ümber Kadetikogu ajutisi toimkondi ning lõpetada nende tegevust;

24.6.    saada KVÜÕA struktuuriüksustelt oma tööks vajalikku teavet.

KSK kadetikogu juhatuse tegevusvaldkonnad JA TÖÖKORD

25.  Juhatuse tegevusvaldkonnad (v.a esimees) jaotatakse hääletamise teel uute liikmete vahel juhatuse esimesel koosolekul.

Juhatuse tegevusvaldkondade juhid on:

25.1.    esimees;

25.2.    aseesimees;

25.3.    avalike suhete juht;

25.4.    majandusjuht;

25.5.    sotsiaaljuht;

25.6.    kultuurijuht;

25.7.    spordijuht.

26.    KSK Kadetikogu juhatuse esimees.

26.1.    Juhatuse esimees valitakse komisjoni poolt, kuhu kuuluvad KSK ülem, põhikursuste ülemad, keskastme kursuse esindaja ning kolmanda õppeaasta kadett-seersandid ja kadett-veebel.

26.2.    Juhatuse esimees on aruandekohuslane KSK ülema ees.

26.3.     Esimehe ülesanded on:

26.3.1.    Kadetikogu tegevuse juhtimine;

26.3.2.    Kadetikogu juhatuse töö korraldamine, koosolekute ettevalmistamine ja    läbiviimine või läbiviija määramine juhatuse liikmete seast;

26.3.3.    juhatuselt tulnud küsimuste lahendamine;

26.3.4.    aruandmine juhatusele oma tegevusest koosolekutevahelisel ajal;

26.3.5.    juhatuse esindamine vastavalt oma ametikohustustele;

26.3.6.    Kadetikogu põhikirja eelnõu koostamise korraldamine ja selle esitamine    Kadetikogule, juhatusele ja KVÜÕA ülemale vastuvõtmiseks.

26.3.7.    Kui tekib olukord, mis vältimatult nõuab otsuse vastuvõtmist, kuid juhatuse    kokkukutsumine osutub võimatuks, võib esimees probleemi lahendamiseks    teha erakorralise otsuse oma pädevuse piires. Ta peab oma käitumist põhjendama järgmisel juhatuse koosolekul.

27.    KSK Kadetikogu juhatuse aseesimees.

27.1.    Juhatuse aseesimees valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast            koosseisu häälteenamusega.

27.2.    Aseesimehe ülesanded on:

27.2.1.    esimehe puudumisel juhatuse töö korraldamine;

27.2.2.    koosolekute ettevalmistamine ja esimehe puudumisel ka läbiviimine;

27.2.3.    juhatuselt tulnud küsimuste lahendamine;

27.2.4.    aruandmine juhatusele oma tegevusest koosolekutevahelisel ajal;

27.2.5.    juhatuse esindamine esimehe puudumisel;

27.2.6.    kadetikasiino juhtimine;

27.2.7.    vajadusel teiste tegevusvaldkondade juhtide abistamine.

27.2.8.    juhatuse esindamine vastavalt oma ametikohustustele.

28.     KSK Kadetikogu juhatuse avalike suhete juht.

28.1.    Juhatuse avalike suhete juht valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast koosseisu häälteenamusega.

28.2.    Avalike suhete juht loob ja arendab suhteid Eesti Üliõpilaskondade Liidu, teiste kõrgkoolide ja erinevate organisatsioonidega.

28.3.    Esindab Kadetikogu juhatust väljaspool KSK-d.

28.4.    Teeb koostööd KVÜÕA avalike suhete osakonnaga ja KSK ülemaga.

28.5.    Haldab Kadetikogu e-maili aadressi.

28.6.    Esindab Kadetikogu muudes avalike suhete küsimustes.

28.7.    Esindab Kadetikogu vastavalt oma ametikohustustele.

29.  KSK Kadetikogu juhatuse majandusjuht.

29.1.    Juhatuse majandusjuht valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast koosseisu häälteenamusega.

29.2.    Majandusjuht kontrollib Kadetikogu rahalisi ressursse.

29.3.    Kogub Kadetikogu liikmetelt iga kuu 16. kuupäeval põhikursuste laekurite käest Kadetikogu liikmemaksu ja KSK veebli käest toetajate liikmemaksu.

29.4.    Esitab juhatusele ja KSK ülemale iga kuu 17. kuupäevaks kirjaliku aruande oma tegevuse kohta.

29.5.    Esindab Kadetikogu vastavalt oma ametikohustustele.

30.    KSK Kadetikogu juhatuse sotsiaaljuht.

30.1.    Juhatuse sotsiaaljuht valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast koosseisu häälteenamusega.

30.2.    Esindab Kadetikogu liikmeid KSK-sisestes küsimustes  juhatuse esimehe ja KSK ülema ees.

30.3.    Vastutab Kadetikogu interneti kodulehekülje ja kooli sisevõrgus Kadetikogu andmete aktuaalsel tasemel hoidmise eest.

30.4.    Esindab Kadetikogu vastavalt oma ametikohustustele.

31.  KSK Kadetikogu juhatuse kultuurijuht.

31.1.    Juhatuse kultuurijuht valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast koosseisu häälteenamusega.

31.2.    Korraldab koostöös KSK juhtkonnaga KSK-siseseid traditsioonilisi üritusi.

31.3.    Peab sidet ajalehega „Sõdurileht“ ja ajakirjaga „Sõdur“.

31.4.    Teeb aktiivset koostööd ürituste korraldamisel avalike suhete juhiga.

31.5.    Esindab Kadetikogu vastavalt oma ametikohustustele.

32.  KSK Kadetikogu juhatuse spordijuht.

32.1.    Juhatuse spordijuht valitakse juhatuse esimesel koosolekul oma liikmete seast koosseisu häälteenamusega.

32.2.    Korraldab koostöös kultuurijuhiga KSK-siseseid spordiüritusi.

32.3.    Peab spordivaldkonnas kadettide kohta statistikat, mida avaldab igakuiselt KSK ühiselamu stendil.

32.4.    Soovitab spordiürituste jaoks põhikursustelt erinevate spordialade harrastajaid.

32.5.    Esindab Kadetikogu vastavalt oma ametikohustustele.

33.    Juhatuse töövormiks on koosolek. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda kalendrikuus, v.a KVÜÕA ülema käskkirjaga määratud puhkuseperioodil.

34.    Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või aseesimees.

35.    Juhatuse koosolekuid juhatab juhatuse esimees või tema volitatud juhatuse liige.

36.    Koosolekud on avalikud, kui juhatus ei otsusta teisiti.

37.    Koosoleku aeg ja koht tuleb juhatuse liikmetele teatavaks teha vähemalt üks päev enne koosoleku algust.

38.    Juhatuse liikmetel on kohustus juhatuse koosolekutest osa võtta.

38.1.    Põhjendatud puudumisel annab juhatuse liige kirjalikult oma mandaadi enda poolt valitud juhatuse liikmele.

39.    Erakorralise koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või aseesimees:

39.1.    juhatuse vastavasisulise otsuse alusel;

39.2.    vähemalt kolme Kadetikogu liikme põhjendatud nõudmisel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast vastavasisulise kirjaliku nõude laekumist juhatusele.

40.     Kui juhatuse esimees ei kutsu punktis 39.2. toodud asjaoludel kokku erakorralist koosolekut, on selle kokkukutsumise õigus erakorralise koosoleku taotlejatel juhatuse esimehega samadel alustel.

41.    Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra peab vastava koosoleku kokkukutsuja juhatuse liikmetele teatavaks tegema vähemalt üks päev enne koosoleku algust.

42.    Juhatusel on õigus koosolek kuulutada kinniseks. Kinnise koosoleku ajal võivad koosoleku ruumis viibida vaid juhatuse liikmed ning juhatuselt selleks loa saanud inimesed.

43.    Juhatus võib soovi korral valida koosolekut läbi viima ka teisi Kadetikogu liikmeid või isikuid väljastpoolt juhatust.

44.    Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad üle poolte juhatuse liikmetest, sealhulgas  juhatuse esimees või aseesimees. Juhatuse liige ei hääleta, kui juhatus otsustab midagi seoses antud liikmega.

45.    Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte pooleks jagunemisel otsustab juhatuse esimehe või esimehe puudumisel aseesimehe hääl.

46.    Hääletada saab otsuse poolt, vastu või jääda erapooletuks.

47.    Hääletamine juhatuse koosolekul on avalik, kui käesolevas põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

48.    Kõik juhatuse koosolekul toimuvad isikuvalimised on salajased, kui juhatus kahekolmandikulise häälteenamusega ei otsusta teisiti.

49.    Kõik juhatuse koosolekud protokollitakse ja vastuvõetud otsused vormistatakse eraldi aktina.

50.    Juhatuse koosoleku protokoll ja otsused peavad olema kättesaadavad hiljemalt 5 tööpäeva pärast koosoleku toimumist.

VARA JA FINANTSEERIMINE

51.    Juhatuse kasutuses olev vara on KVÜÕA vara, va. 29.3. mainitud liikmemaks ja toetajate liikmemaks ning selle eest omandatud vara.

52.    KSK eelarvest eraldatakse vahendeid Kadetikogule vastava avalduse ja kokkuleppe põhjal võimaluste piires põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.

53.    Kadetikogu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks korraldab vara valdamist, kasutamist ja säilimist ning rahaliste vahendite kasutamist juhatus kooskõlas juhatuse kehtestatud korraga.

54.    Juhatuse majandusjuht kogub Kadetikogu liikmemaksu Kadetikogu tegevuseks vajamineva ainelise aluse loomiseks.

55.    Kadetikogu liikmemaksu maksmine on vabatahtlik ja selle eesmärk on arendada kadettide sotsiaalset elukeskkonda ja viia läbi erinevaid vabaaja- ning spordiüritusi.

56.    Kadetikogu tegevuse toetamiseks võib astuda ka toetajaliikmeks.

57.    Kadetikogu toetajaliikmel on õigus

-     võtta osa Kadetikogu avalikest koosolekutest;

-     võtta osa kõigist Kadetikogu üritustest;

-     soetada endale kadetikasiinosse traditsioonikohane õllekann.

KSK KADETIKOGU JUHATUSE ARUANDLUS JA KONTROLL

58.    Juhatuse tegevuse vastavust KSK Kadetikogu juhatuse otsustele, raamatupidamise õigsust, vara ja vahendite kasutamise sihipärasust ja seaduslikkust kontrollib KSK ülem.

59.    Juhatuse raamatupidamist peab majandusjuht.

60.    Avastatud puuduste või rikkumiste korral vastutavad KSK ülema ees juhatuse esimees ja majandusjuht.

KSK KADETIKOGU PÕHIKIRJA MUUTMINE

61.    KSK Kadetikogu põhikirja muutmise algatamise õigus on vähemalt viie juhatuse liikme ühisavaldusel, KVÜÕA nõukogul, KVÜÕA ülemal või vähemalt ühe viiendiku Kadetikogu liikmete ühisavaldusega.

62.    Põhikirja muutmise otsustab juhatus, juhatuse liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud muudatused esitatakse kinnitamiseks KVÜÕA ülemale. Muudatused jõustuvad pärast nende kinnitamist KVÜÕA ülema poolt.

KSK KADETIKOGU PÕHIKIRJALISE TEGEVUSE LÕPETAMINE

63.     KSK Kadetikogu lõpetab oma põhikirjalise tegevuse:

63.1.    KSK tegevuse lõppedes;

63.2.     seadusega ettenähtud juhtudel.

64.    Kadetikogu tegevuse lõpetamisel moodustab Kadetikogu vähemalt kolmeliikmelise likvideerimistoimkonna Kadetikogu liikmetest.

65.    Kadetikogu valduses olev vara ja rahalised vahendid antakse üle KSK-le või KSK õigusjärglasele, kusjuures nimetatud vara ja rahalisi vahendeid kasutatakse kadettide  üldisteks vajadusteks.

66.    Kadetikogu põhikirjaline tegevus lõpeb likvideerimistoimkonna aruande koostamise ning vastava teate avalikustamisega.