Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, millest on kujunenud sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. Ootame kõiki sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusest huvitatuid kandideerima KVÜÕA koosseisus olevasse Kõrgemasse Sõjakooli.

Meie eesmärgiks on ette valmistada haritud ja professionaalseid ohvitsere Eesti Kaitseväele ja Kaitseliidule ning olla sõjalise teadus- ning arendustegevuse edendaja Eesti Vabariigis.

 

 

 

 

 Kandidaadilt eeldame

 

Kandideerijatel tuleb isiklikult esitada sisseastumiskatsete sekretariaadile järgmised dokumendid:

1)    avaldus õppeasutuste ülema nimele (täidetakse kohapeal)

2)    omakäeline kinnitus, et kandidaat vastab kaitseväe teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele

3)    pass

4)    elulookirjeldus (vorm kinnitatud kaitseväe juhataja 06.04.2001 käskkirjaga nr 221)

5)    keskharidust tõendav dokument, k.a riigieksami tunnistus(ed)

6)    tööraamatu olemasolu korral selle koopia

7)    4 fotot (4x5 cm)

8)    Kaitseväe Arstliku Komisjoni või Kaitseressursside Ameti tõend teenistuskõlblikkuse kohta, nende puudumisel perearsti tervisetõend

9)    andmed teenistuskäigu kohta

a)    ajateenistuse läbinud – ajateenistuse käigu kirjeldus

b)    kaadrikaitseväelased – teenistuslehe koopia

10)  iseloomustus-soovitus väeosa ülemalt

11)  olemasolul allohvitseride või reservohvitseride kursuse läbimist tõendav tunnistus

12)  olemasolul abielutunnistus

13)  olemasolul lapse sünnitunnistus

 

Sisseastumiskatsete tutvustus:

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sisseastumiskatsete hulka kuulub essee kirjutamine. Selles peavad osalema need õppurikandidaadid, kellel ei ole tehtud eesti keele riigieksam või kes soovivad oma riigieksami tulemust parandada. Essee on arutlev, see tähendab, et kandidaat peab suutma analüüsida: esitada väiteid ja vastuväiteid, neid põhjendada ning teha järeldusi. Teemasid on neli, millest üks on kirjanduslik (eesti või maailmakirjandusest) ja kolm üldist (isamaaline, sõjaväeline, eetilis-moraalne). Essee orienteeriv pikkus on 1,5–2 lehekülge formaadis A4. Kirjutamiseks on aega 3 tundi. Kirjutamise ajal ei või kasutada abivahendeid. Essee peab olema vormistatud nõuetekohaselt, mustand ja puhtand tuleb kirjutada eraldi lehtedele, millel on KVÜÕA pitser.
Eesti keele riigieksami tulemused arvestatakse ümber eksamipunktideks järgneva tabeli kohaselt.

Hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus, oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
4) töö ülesehitus;
5) teksti sidusus, lausestus;
6) sõnavara ja stiil;
7) õigekeelsus ja interpunktsioon (kirjavahemärkide kasutamine);
8) isikupära;
9) töö välimus.

MATEMAATIKA

Matemaatikas arvestatakse matemaatika riigieksami tulemusi, mis pingerea moodustamiseks arvestatakse ümber eksamipunktideks. Eksamipunktid antakse vastavalt järgmisele tabelile:

Need, kes ei ole sooritanud matemaatika riigieksamit, võivad selle asendada füüsika riigieksamiga, mõlema riigieksami sooritanutel läheb arvesse parim tulemus. Need, kes ei ole sooritanud kumbagi  riigieksamit, võivad teha matemaatika eksami sisseastumisel.  Käesoleva  aasta sisseastumiseksam matemaatikas vastab riigieksami nõuetele (vt. http://www.ekk.edu.ee/riigieksamid/gymnaasium/2006/matemaatika/infoleht_2006.pdf), sisaldades ülesandeid kogu koolimatemaatika valdkonnast.
Matemaatika sisseastumiseksami võivad sooritada ka need, kes on teinud riigieksami. Arvesse läheb parem eksamitulemus juhul, kui sisseastumiseksami tulemus on positiivne. Mittepositiivse sisseastumiseksamiga kaasneb sisseastumiskonkursist väljalangemine. Eksam on kirjalik ja toimub kahes osas, mõlemad osad kestavad  120 minutit. Esimese osa järel on vaheaeg.
Teooriaküsimusi matemaatika eksamitöös iseseisvate ülesannetena ei esine. Kõik ülesannete lahendamiseks vajalikud andmed on vastavate ülesannete tekstidega ette antud. Matemaatika sisseastumiseksamil ei ole lubatud kasutada teatmikke, käsiraamatuid ja muid abimaterjale. Eksamil võib kasutada kalkulaatorit, mis ei sisalda teksti. Valemeid peab eksaminand teadma peast. Kui kalkulaatoril on klahvid, mis võimaldavad arvutusi teha valemeid kasutamata (nt ruutvõrrandi lahendamine jms), tuleb vastavad valemid eksamitöösse siiski kirjutada. Kalkulaator, kirjutus- ja joonestusvahendid, sealhulgas mõõtejoonlaud, peavad eksaminandil endal kaasas olema. Eksaminandidel ei ole lubatud eksamitöö ajal üksteisele kirjutus-, arvutus- ja joonestusvahendeid, sealhulgas mõõtejoonlauda, laenata.
Esimese ja teise osa eksamitulemused summeeritakse ning arvestatakse ümber eksamipunktideks vastavalt ülaltoodud tabelile. Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui esimese ja teise osa hindepunktide summa on vähemalt 20. Matemaatika riigieksami nõuetega ja eelmiste aastate eksamivariantidega saab tutvuda Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljel http://www.ekk.edu.ee. Üksikasjalik riigieksamiks vajalike põhiteadmiste ja -oskuste loetelu eksamiks valmistujale on antud Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse väljaandes “Eksaminandile matemaatika riigieksamist 2002” (Argo, 2001). Eksamiks valmistujal on kasulik läbi lahendada Tallinna Tehnikaülikooli väljaandes “Vastustega matemaatika ülesannete kogu riigieksamiks valmistujale” (koostanud H. Kõiv, I. Allik, T. Jõgi; Tallinn, 2002) toodud ülesanded, samuti “Matemaatika riigieksami ülesanded koos vastustega 1997–2004” (koostanud H. Uudelepp; Tallinn, 2005).

AKADEEMILISE VÕIMEKUSE TEST

KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli sisseastujad peavad läbima akadeemilise võimekuse testi, mis sisaldab erinevaid intellektuaalseid võimeid ja oskusi nõudvaid ülesandeid (nt ülesanded diagrammidelt, kaartidelt või tabelitest olulise info leidmise, teksti mõistmise, ruumilise kujutlusvõime, sõnavara valdamise kohta). Otseselt pole tegu koolis omandatud teadmiste kontrolliga. Nende ülesannetega toimetulek näitab testi täitja suutlikkust ja valmisolekut akadeemilisteks õpinguteks kõrgkoolis. Test koosneb 150 üksikülesandest, mille täitmiseks on aega maksimaalselt 3 tundi. Akadeemilise võimekuse testi hinnatakse 1–10 punkti süsteemis.
 

Test koosneb kolmest kehalisest harjutusest:
1) eestoenglamangus kätekõverdused kahe minuti jooksul;
2) selililamangust istesse tõus kahe minuti jooksul;
3) 3200 m jooks.
Üldfüüsilist testi hinnatakse arvestusesüsteemis (läbinud/ mitteläbinud).

Positiivse tulemuse saamiseks tuleb iga harjutus (kätekõverdused, selililamangust istesse tõus ja 3200 m jooks) sooritada vähemalt alljärgnevale tulemusele:
1) kätekõverdused:
    mehed 57 korda;
    naised 40 korda;
2) selililamangust istesse tõus:
    mehed 64 korda;
    naised 63 korda;
3) 3200 m jooks:
    mehed, aeg 15:30; 
    naised, aeg 18:54.

Selililamangust istesse tõusu ja kätekõverdusi sooritatakse kahe minuti jooksul.

KUTSESOBIVUSVESTLUS

Kutsesobivusvestlusel tuleb kandidaadil vestlusruumi sisenemise järel tutvustada end lühidalt ning seejärel vastata komisjoni poolt esitatavatele küsimustele. Vestluse eeldatav kestus on 15 minutit. Kutsesobivusvestlust hinnatakse 0–10 punkti süsteemis.